Konilaud

Foto: Dima Kalenda

Mis on KONILAUD?

Konilaud on osaliselt sigaretifiltritest valmistatud SUP-laud ehk aerusurfi laud, millega saab aeru abil veekogul liikuda. Konilaua pealmine pool on kaetud suitsukonidega, mis koguti kokku 2019. aasta I Land Sound festivalil. Konilaua alumine komposiitmaterjalidest osa sisaldab kergest EPS vahust lauda, mis on kaetud klaaskiud kangaga, osaliselt on kasutatud korgi materjali ning kaetud on see naturaalse spooniga. Tugevuse lisamiseks on laual carbon stringer. 

See on tähtis verstapost I Land Sound festivali keskonnaprojektist I Land Green.

Konilaua valmimise protsessist tehakse ka spetsiaalne making of video – visandamisest lansseerimiseni. Video autor on Dima Kalenda, kes on teinud ka suure hulga I Land Sound festivali järelvideosid.

Valmistamise eesmärk?

Selle projekti eesmärgiks oli tõmmata inimeste tähelepanu ühe silmatorkava objektiga, mille läbi tõsta nende teadlikkust konireostuse probleemist ja konide kahjulikkusest loodusele. Nimelt on konidest saanud maakera kõige levinum prügi ja suurimad merede saastajad. Aastas visatakse hinnanguliselt maha 4,5 triljonit koni aastas kogumassiga 500 000 tonni. Samuti võib üks koni reostada kuni 1000 liitrit puhast vett, eraldades mürkaineid nagu plii, nikotiin, arseen,atsetoon ja ammoniaak.

Millest sündis idee?

Selle konilaua lugu ulatub tagasi aastasse 2017, kui kõigi aegade esimene I Land Sound festival oli läbi saanud. Vaatamata paljudele prügikastidele, mille olime välja pannud, kattis tervet festivali ala koniloor. Pärast mitut päeva konisid ükshaaval käsitsi üles korjamist oli selge, et meil tuleb leida probleemile ennetav lahendus ja meeskonnas kerkis mõte ühest kaasaskantavast konitopsist. 2018. aasta festivaliks oligi sündinud tasku suurune ja korduvkasutatav konitops ehk KOPS, mida kingime nüüd igal aastal nii esinejatele kui külastajatele ja olukord on märgatavalt paranenud. 

Kopsi edendamise käigus sai meile aga selgeks, et laiaulatusliku konireostuse tegelik suurim põhjus on aga suitsetaja teadmatus. On laialt levinud väärarusaam, et konid kõdunevad looduses nagu iga teinegi looduslik komponent ja inimesed ei pea neid sageli prügiks. Ometi, üks koni võib reostada kuni 1000 liitrit puhast vett, kuna eraldab mürgiseid aineid nagu plii, arseen, atsetoon ja ammoniaak. 

2019. aasta kevadel torkas meile pähe üks mõte. Kuna festivali külastajad koguvad konisid Kopsi sisse, on see suurepärane võimalus kogu festivali jooksul tekkinud konid kokku koguda ja teha neist midagi, mis aitaks tõsta konireostuse teadlikkust. Meile oli teada, et soovime luua midagi praktilist, informatiivset ning kontrastset aktuaalse merereostuse taustal. Peale pikka mõttetalgut selgines idee – I Land Sound on ümbritsetud veest ja kaunist loodusest, mistõttu otsustasime neist teha ühe erilise SUP laua. Edasi oli vaja leida vaid sama sõgedad inimesed, kes selle ka ellu viiksid. Idee seisnes selles, et korjatud konisid kasutatakse nähtava kattematerjalina, mis moodustab ühesti arusaadava sõnumi.

Õnneks oli meil käeulatuses kohalik saarlane ja surfar John Kaju, kes juba aastaid üle maailma Eestit esindanud ning kiirusrekordeid püstitanud purjelaua sõidus. Koos isaga valmistab ta Saaremaal paate ning purjeid jahtidele, mistõttu soovisime väga teha just temaga koostööd. 

Peale esmaste mõtete esitlemist John'ile, soovisime leida enda meeskonda ka kunstniku, kes tunneb erinevaid materjale, on avatud meelega ning räägib kunstiliselt meiega sama keelt. Samuti ei pidanud kaugelt otsima, kuna neid kriteeriume arvestades olime kindlad, et see inimene saab olema andekas skulptor Ines-Issa Villido. I Land Sound oli kunstnikuga juba korduvalt koostööd teinud ja tema püsiskulptuurid, mis räägivad merereostuses, ilustavad Illiku laidu praegugi.

Foto: Dima Kalenda

Milline oli protsess?

Võib öelda, et konilaud on pika mõtte-, planeerimis- ja loometöö tulemus. Ühtekokku kulus selle tegemiseks veidi rohkem kui aasta. KOPS meeskond oli tegelenud juba mõnda aega merereostust puudutava info uurimisega ja tugevdas oma teadmisi selle kohta. Koos I Land Green meeskonnaga sai planeeritud nii konikorjet, idee teostust kui ka turundust.

Kopside tühjendamiseks ehitas I Land Green meeskond vanadest akanraamidest ja klaaspurkidest 15 konikogumispunkti ja tegid festivali külastajate seas ka teavitustööd konide mahaviskamise vähendamiseks. Selle festivali jooksul kogusime 2019. aasta kokku 5,1 kg ehk umbes 29 000 suitsukoni.

Peale korjet järgnes suitstsufiltrite töötlemine – tubaka ning mustuse eemaldamine ja sorteerimine. Konidel on ära lõigatud tubaka jääke sisaldav osa ning alles on jäänud vaid filter. Disaini eesmärgil on mõni koni ka lapikuks pressitud ning mõned on juppideks lõigatud, et lisada disainile varieeruvust, anda erinevat efekti ja tekstuuri. Ines sorteeris konid teose jaoks nii koni värvi kui ka mustusastme või räpasuse järgi, et anda disainile dünaamilisust ning mänguruumi värvide osas.

Konide arvu ning kaalu teades sai John alustada visandite järgi päris SUP-laua prototüüpimist ning seejärel vormi ehitamist. Kui laua õige kergus ja kuju oli saavutatud, siis kaeti see klaaskiust kanga ja spooniga. Samaaegselt kleepis Ines konisid ükshaaval "suitsukonivaibaks" ja disainis vastavalt John'i antud mõõtudele laua pealmise osa peale sõnumit. Tema kasutuses oli lisaks konidele veel ka kork-plaat. SUP-lauale jõudis üle 4 kg konisid. Kahe meistri käe all on 6-kuulise töö käigus valminud üks väga erakordne SUP-laud.

Milline oli tulemus?

Meie soov SUP-laua kunstnikule, Ines-Issa Villidole, oli see, et konid moodustaksid laua pealmisel kihil visuaalse ja tabava sõnumi, mis aitaks tõsta festivali külastajate aga ka laiema avalikkuse teadlikkust konireostuse kohta ning suunaks neid keskkonnasõbralikuma käitumise poole. Nimelt on konid number üks maismaa ja merede saastajad ning hinnanguliselt jõuab loodusesse 4,5 miljardit koni aastas, kaaluga 500 000 tonni. Sellest tulenevalt oli oluline ka nõue, et SUP-laual kasutatavad konid ei reostaks enam loodust. Seega sai pealmine osa kaetud tugeva epoksiidivaigu kihiga, mis kinnitas konid jäädavalt laua külge ega lase kahjulikel kemikaalidel keskkonda eralduda. Inese kavandist sündis väga detailirohke kunstitöö, kus iga koni on ükshaaval kavandisse paigutatud, moodustades laua pealmisel kihil kõnetava tervikpildi. Sõnum on, et koni koht ei ole keskkonnas vaid see tuleb prügikasti visata. Konilaua sõnumit annabki edasi kunstniku kujundatud illustratsioon.

Foto: Dima Kalenda

Mis saab lauast edasi?

Konilauda plaaniti esitleda 2020. aastal I Land Sound Festivalil praktilise kunstiprojektina. Koroonast tingitud põhjustel ei õnnestunud seda lauda esitleda festivalil, kuid meeskonnale ja toetajatele toimus esitlus ikkagi 2020. aasta suvel.

Edaspidi täieneb nimekiri jooksvalt...