REOSTUS
Nr. 1 merede
|
Mürgitab kuni
|
Laguneb kuni
|
| Sigaretifikonid on kõige levinum prügi tüüp maakeral - hinnanguliselt jõuab aastas loodusesse 4.5 miljardit koni (kaaluga 500 000 tonni) aastas. Mis teeb sellest maailmamerede kõige suurema reostaja. |
1 koni võib reostada kuni 1000 L vett. Toksiiniga täidetud filtrid jõuavad vette peamiselt kanalisatsiooni ja veekogudesse suunatud äravoolude kaudu. Selles mürgises vees ujuvad kalad, kes igapäevaselt meie toidulauale satuvad. |
Filtril on madal lagunemis- |
Maailmas on rohkem kui miljard (1 000 000 000) suitsetajat.
Kui kasv jätkub, siis on aastaks 2025 suitsetajaid 1,6 miljardit.
Maailmas ostetakse umbes kümme miljonit (10 000 000) sigaretti minutis ja 18 miljardit (18 000 000 000) päevas. Iga aastaselt toodetakse 6,5 triljonit sigaretti.
Suitsukonid on suureks reostuseks
Iga aasta visatakse üle maailma ära 4,5 triljonit suitsukoni, kaaludes üle 500 000 tonni. Siinkohal peab meeles pidama kui vähe üks suitsukoni kaalub. Suitsukonid on kõige levinum prügi, mida avalikest kohtadest, nagu tänavad, pargid ja rannad, koristatakse. Ameerika Ühendriikide uurimuses ilmnes, et suitsukonireostuse suurimaks põhjuseks on inimeste teadmatus ja väheste prügikastide olemasolu avalikes kohtades, näiteks hoonete ees ja bussipeatustes. Lisaks ei pea enamik inimesi suitsukonisid prügiks.
Kuigi tihtipeale ei peeta suitsukonisid prügiks, eriti inimeste seas, kes neid maha viskavad, on see maailma kõige suuremaks reostuseks. Paljud suitsetajad ei varjagi, et nad konid maha või auto aknast välja viskavad, seda tehakse üle maailma sekundis 137 000 korda!
Otse loodusesse - suitsukonid on elusloodusele väga ohtlikud
Iga-aastaselt satub meie elukeskkonda triljoneid mürgiseid filtreid. Need satuvad reoveekanaleid pidi või tuulega veekogudesse. Sigaretikonid kujutavad endast looduses suurt ohtu elusorganismidele ja ökosüsteemi tervisele. Loomad peavad konisid petlikult toiduks ning mürgitavad end neid süües. Uurimuste järgi muudab üks suitsukoni seitse liitrit vett nii mürgiseks, et see võib mõjuda surmavalt väikestele veeloomadele.
Suitsukonid lagunevad aastaid
Suitsukonid on tehtud tselluloosatsetaadist ehk plastikust- materjalist, mis looduses ei hävine. Filter laguneb 15 aasta jooksul mikroosakesteks, kuid ei kõdune. Neid osakesi söövad nii loomad, linnud kui ka meie ise!
Suitsukonid on keskkonnale väga ohtlikud, kuna sisaldavad kahjulikke mürkaineid, näiteks pliid, arseeni, atsetooni, ammoniaaki jpm. Huvitav fakt on, et arseeni on ajaloos kasutatud rotimürgina!
Inimesed teavad, et sigaret sisaldab tuhandeid kahjulikke aineid, kuid suitsetades imenduvad need ka filtrisse, seega on ka kasutatud filter mürki täis. Kui filter satub veekogusse, eralduvad aja jooksul need mürgid vette, misläbi on tegu topeltreostusega- silmale nähtav plastik ja nähtamatu mürk. Ühest konist piisab 1000 liitri vee mürgitamiseks!
Samuti väärib mainimist, et tegelikult on suitsukoni külge jäänud väike kogus tubakat filtrist isegi ohtlikum, sisaldades rohkem toksiine.
Plastikkõrte keelustamine
Tänasel päeval kogub kõlapinda plastikust joogikõrte ja ühekordsete toidunõude keelustamine, samas jäävad suitsukonid kahjuks ametnikele märkamata, ometi on need maailmas suurimaks reostuse allikaks.
Hästi hoitud saladus
Paljudele võib üllatusena tulla, et 1900ndate alguses võtsid tubakafirmad filtrid kasutusele hoopiski reklaamikampaania eesmärgil, näidates, et see on turvalisem viis suitsetamiseks. Tegelikkuses ei ole see turvalisem kui ilma filtrita sigarettide suitsetamine ning tekitab juurde vaid tohutult suure reostuse. Filtri lisamine muutis suitsetamise meeldivamaks ja inimene saab tõmmata suurema ja sügavama mahvi.
Isegi filtri ümber olev paber ei ole süütu- sellele on lisatud kemikaale, et kontrollida põlemise kiirust ja valgendamiseks kaltsium karbonaati, mis ka tekitab põlemisel ahvatlevamat tuhka.